Rõuge laulu- ja tantsupidu 100 – laulgem vaba Eesti rõõmuks ja tantsigem Rõuge iluks

Rõuges on ajast aega rahvakultuuri viljeletud üllastel eesmärkidel, tehes suuri asju, mis võivad praegu hoomamatuna tunduda. 20. sajandi alguse pidupaigast Rõuge pargis pole jälgegi, et seal on kunagi väga suuri laulupäevi toimunud.

Tänavu möödub esimesest Rõuge laulupäevast 100 aastat ning Rõuge valla rahvamaja on võtnud plaaniks kahepäevase sündmusena korraldada Rõuge Ööbikuoru laululaval eelnevate pidude mälestuseks sündmuse “Rõuge laulu- ja tantsupidu 100”. Sündmus koosneb kahest peost: 30. mail Rõuge valla laulu- ja tantsupeost ning 31. mail Võru maakonna memme-taadi peost. Suursündmuse raames leiab Rõuge Ööbikuoru laululaval aset ka meeleolukas rahvapidu.

Laulupäevade ajaloost

Esimesed suurejoonelised ja rahvarohked laulupäevad toimusid Rõuges ajavahemikul 1925–1935. Laulupäeva korraldamise idee algatas Rõuges Seltside Liit, kes seadis 20. sajandi algusaastatel peamiseks eesmärgiks ehitada kihelkonna keskusesse rahvamaja, et oleks koht, kus laulukoorid ja näitetrupid saaksid proove teha. Kuna ehitamiseks puudus raha, siis otsustati korraldada tavalisest natuke suurem pidu ehk laulupäev. Esimene laulupäev toimus 1925. aastal juunikuu alguspäevadel, teine laulupäev 1932. aasta juunis ning kolmas ja kõige suurem 1935. aasta juunis. Kõik laulupäevad leidsid aset Rõuge pargis, kuhu oli ehitatud lava.

Laulupäevi juhatas Karl Leinus, kuid alates teisest laulupäevast tegid kaasa veel mitmed teised koorijuhid ja dirigendid. Segakoore oli esimesel peol 32, igas kooris ligi 35 lauljat. Peale lauljate esines peol ka kohalik pasunakoor. Esinejaid oli palju, sest inimesed olid peoks palju vaeva näinud ja kõik tahtsid esineda. Ulatusliku rahvaürituse vastu oli suur huvi nii lauljatel kui publikul.

Teisest laulupäevast alates toimus juba kaks kontserti – üks ilmalik Rõuge pargis ja teine vaimulik Rõuge kirikus. Lisaks korraldati pikk ja uhke rongkäik. Teisel laulupäeval esinesid sega-, laste- ja pasunakoorid. Lauljaid oli peol kokku üle 700 ning õhtul toimus leerimajas pidu. Pealtvaatajaid oli Rõugesse tulnud üle Eesti. 

Tänu kahele eelnevale laulupäevale oli Rõuge Seltside Liidu ülesanne enamjaolt täidetud – raha rahvamaja ehitamiseks olemas, kuid puudu oli veel väikene osa rahast, millega sai rahvamaja lõplikult püsti panna. Nii korraldati ka kolmas laulupäev. Võru linnast ja kihelkonna suurematest paikadest sõitsid välja kõik veoautod, mis tol hetkel saadaval olid. Autodesse mahutati võimalikult palju inimesi, et kõik ikka kohale saaksid. Rõuge poole sõitsid rahvast pilgeni täis topitud veoautod ja autobussid nii, et teed tolmasid.

Kolmanda laulupäeva esimene osa algas juba 9. juuni keskpäeval, kui kooride esimesed üldproovid said hoo sisse, õhtul toimus ajalooline kolmes pildis vabaõhuetendus „Lembitu tütar“, kus mängisid kaasa nelja valla tuntumad näitlejad, Rõuge segakoor ja Rõuge malevkonna orkester. Teisel päeval leidis aset kirikukontsert, millele järgnes rongkäik kiriku platsilt Rõuge pargini, kus avati fanfaaride tervitushüüdega teine kontsert. Laulupeo platsil oli pääsmetega umbes 6000 inimest, tegelasi ja korrapidajaid 2000 ümber ja ligemale 2000 inimest oli väljaspool platsi, millega võiks arvestada, et Rõuges oli 10. juunil liikvel 10 000 inimese ümber, mis oli umbes kahekordne Võru linna elanikkond. Üldsissetulek laulupeolt ulatus 1750 kroonini, millest puhas ülejääk oli ümmarguselt 1100 krooni. See summa läks Rõuge rahvamaja ehitamiseks. Rahvamaja sai valmis 8. augustil 1937. Rõuge Seltside Liit sai kultuurielu rahvamajas korraldada ja suuremaid välipidustusi enam ei toimunud, sest need nõudsid väga suurt tööd ja närvipinget.

Nõukogude perioodil pikk paus

1935. aastal toimunud kolmandast laulupäevast kuni 1950. aastani puudub informatsioon, mis on toimunud. Uuesti oli leida Rõuge valla laulupäeva kohta infot 15 aastat hiljem, kui 1950. aasta juunis toimunud peo nimetuseks oli IV Rõuge ringkondlik laulupäev. Siis kõlas Rõuge rahvamaja pargis Nõukogude Eesti kolhoositalurahva ja intelligentsi võimas laul. See tõestas järjekordselt, et koorilaul ärkab taas vahepealsest vaikusest. Kuigi pidu ei saavutanud ulatuselt endiste laulupäevade taset, kujunes laulupäev rahvale ja esinejatele meeldejäävaks. Arvuliselt suurimaks kujunes ühendatud segakoor 11 kollektiivi 330 lauljaga, keda juhendas noor kuid andekas koorijuht A. Visla.

Laulu- ja tantsupeod käesoleval sajandil

Taasiseseisvunud Eestis toimus pidu esimest korda 2006. aasta mai lõpus. Selle tõuke andjaks oli tollane vallavanem Kalvi Kõva, kes oli laulupeo suhtes tükk aega mõtteid mõlgutanud. Vallavanem arutas seda ideed Rõuge valla kultuurijuhi Riina Köötsiga, kes hakkas sealt alates korraldama Rõuge laulu- ja tantsupidusid. Peod toimusid Viitina Järvesaares asuval laululaval. Kava koostades ei saanud keegi välja jääda ning sellepärast puudutas see kõiki Rõuge vallas tegutsevaid laulu- kui tantsukollektiive. Nii rahvamajas tegutsevad kollektiivid kui tublid kooli laulu- ja tantsulapsed hakkasid õppima kavas olevaid laule ja tantse, et pidudel tublisti esineda. Kavva olid kaasatud veel välisesinejad, kes igal aastal on olnud erinevad. Sealt alates on püütud Rõuge vallas laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoida, korraldades pidu igal kevadel. 

Pärast haldusreformi 2018. aastal suudeti traditsiooniga jätkata ja uue ringleva kontseptsiooni tulemusel jõudis pidu 2019. aastal Misso laululavale. Pärast kahte koroonakevadet, mil maailm korraks ka sulgus, jõudis 2022. aastal pidu Mõnistesse. 2023. aastal  toimus valla laulu- ja tantsupidu Ruusmäel Rogosi mõisa pargis ning eelmisel kevadel leidis pidu aset Varstus juba Rõuge valla rahvamaja eestvedamisel. 

Nii saame koos kolme esimese laulupäeva, ühe nõukogude perioodil toimunud ringkondliku laulupäeva ning taasiseseisvumise järgselt toimunud 17. laulu- ja tantsupeo kokku liitmise tulemuseks 100 aasta jooksul 21 pidu. Sada aastat traditsiooni, 21 pidu ja 10 000 inimest kolmandal laulupäeval Rõuges on suured numbrid ja see kõik kokku on üks ütlemata vägev lugu. 

Sa lendad pesapuu poole

Ja see lugu ei saa kohe kindlasti siinkohal punkti, sest Rõuge ja tema Ööbikuorg ootab sellel kevadel kõiki Ööbikuid taas koju, et üheskoos laulda Eesti rõõmuks ja tantsida Rõuge iluks. Ööbikuorus on uus peopaik, mis suudab mahutada pea 500 külalist ja nüüd on meil see võimalus need tribüünid täita. Hääd Rõuge inimesed, kus iganes valla, Eesti või maailma otsas te täna ka ei paikneks, siis nüüd on aeg teha lennuplaane kevadeks ja võta suund pesapuu poole.

Trehvämi Rõugen!

 Artikkel on osaliselt kirjutatud Risto Köötsi 2012. aastal kirjutatud uurimistöö “Rõuge valla laulu- ja tantsupeod läbi aegade” põhjal.